Kona-ba Ami

PRADET (Rekuperasaun no Dezenvolvimentu Psiko-Sosial iha Timor-Leste)
Konstitui nu’udar ONG nasionál iha tinan 2002 hodi fornese servisu psiko-sosial ba ema sira ne’ebé hetan trauma, moras mentál no problema psiko-sosial sira seluk iha Timor-Leste.
Rekuperasaun saúde mentál mak viajen ida hodi kura no transforma, hodi permite ema ida-ne’ebé iha problema saúde mentál ka trauma atu moris ho signifikativu iha komunidade ida-ne’ebé nia hili bainhira haka’as an atu atinje nia potensialidade.

Servisu ne’e fornese husi konselleiru lokál sira ne’ebé iha esperiénsia ne’ebé metin iha saúde psiko-sosial, ho foku maka’as ba responde ba estrese, trauma, triste, asaltu seksuál, violénsia doméstika no moras mentál. Aleinde ne’e, PRADET mós fó konsellu, avansa direitu labarik, protesaun labarik, rezolusaun konflitu no advokasia atu hadi’a kliente sira-nia direitu iha komunidade.
Oras ne’e PRADET nu’udar organizasaun úniku iha Timor-Leste hodi fornese informasaun no formasaun kona-ba uzu no abuzu alkool no impaktu ba komunidade.

Ita-nia Vizaun
Ba komunidade ida-ne’ebé forte no kuidadu ne’ebé proteje no suporta ema sira ne’ebé vulneravel liu inklui ema sira ne’ebé hetan trauma, moras mentál no problema psiko-sosial sira seluk.

Ami nia Misaun
Atu hametin relasaun organizasionál ho governu liuhosi ministériu relevante sira no servisu sira seluk atu fó apoiu ba ema vulneravel sira ne’ebé remata problema psiko-sosial liuhosi edukasaun, konsellu, apoiu sosiál, reabilitasaun, servisu médiku no forensiu.

Razaun
Esperansa fó mensajen ne’ebé importante no motivador ba futuru ne’ebé di’ak liu – katak ema bele no bele halakon obstákulu no obstákulu sira ne’ebé sira hasoru. Esperansa ne’e internalizadu; maibé bele hetan promosaun husi kolega, família, kolega, fornesedór no ema seluk.

Esperansa mak katalizador ba prosesu rekuperasaun. Rekuperasaun saúde mentál no trauma la’ós de’it fó benefísiu ba ema ho defisiénsia saúde mentál liu husi foka ba sira-nia abilidade atu moris, servisu, aprende no partisipa tomak iha ita-nia sosiedade, maibé mós halo riku liu tan textu moris komunidade nian. Timor-Leste hetan benefísiu husi kontribuisaun ne’ebé ema sira ne’ebé moras mentál no trauma bele halo, ikus liu sai nasaun ida-ne’ebé forte no saudavel liu. Ami hein katak liuhusi hametin ami-nia relasaun servisu ho parseiru relevante sira hotu-hotu, sei hamosu inisiativa foun sira no sei iha enkorajamentu koletivu atu dezenvolve tan programa preventivu sira, tratamentu di’ak liu ba kliente hotu-hotu no servisu di’ak liu ba komunidade sira iha Timor-Leste.